Tark luuletus

MEIE  LAEV
Taas purjede all
taas vabana vaevast -
üks väikene maa,
üks kaaretäis taevast.

Ta meeskonna värv
on värvide segu.
Kuid pingul on närv:
mis on siis me nägu?

Kuspoole me laev
peaks halssima purjed -
ees lainete raev
ja ilmasid kurje?

Me laev, meie teos,
tal armust on vöör,
kuid kapteni peos
lõtv on halsinöör.

Et kuhu, et kuidas?
Kuid otsustus hapneb...
Vist viga on seal,
et väsind on kapten.

Siin jälle mina ,Bosse,ilus ,kaval, tark ja natuke paks kah!

Oi, oi ,olen mina , Bosse , ikka hädas selle suure ning tundmatu maailmaga.Õues on külm, sajab vihma,Ihastes märg ja porine,õue saab vähe ning igav, igav,igav...Õnneks käib mutikese juures väike poisike lugemist õppimas,tema veel pelgab mind ja saan talle  näidata, et ma olen ikkagi loom, keda tuleks karta ka.Ta meeldib mulle küll,teeb pai ja mõnikord julgeb isegi minuga pisut mängida.
Täna on hingedepäev,mutike süütas kalmistul küünla ja kodus põlevad samuti igal aknalaual küünlad.Nukker ja rusuv tunne,mutike ei taha mänguda. Mina  laman soojas toas diivanil ja ootan,et mutikese väike käsi teeb mitu hästi pikka paid.Hea,et olen alles nooruke ja terve! Kui nad mind oma dieetidega ei tüütaks!? Kuid mis parata, elu on niisugune! Isegi pisikese muretu puudlipoisi elu!

puh,puh, puh,seda väga pelgan ma

Kui õues särab päike,
on lõbus Bosse väike.
Ta krahmab hambaorki,
et silmahammast torki.

On Bosse ikka rõõmus,
nii muretu ja vaba,
tal aina mäng on meeles
ja ajab palli taga.

Küll Bosse paneks kirja
ja raiuks raamatusse
kõik oma  värsid,read ja salmid,
kuid kirjatarkust
ning kirjasõpra pole.

Vaid minu mutikene
mind alatihti paitab.
Ta mulle puh-puh ei ütle
ja üle lombi aitab.

Küll ma olen ikka nutikas!

Olen, olen!Usu ikka!Täna hommikul mõtlesin välja uue termini ehk sõna.TUDING -see on minu uinumine, magamine, norskamine,erinevate pooside ja silma looja laskmise kohtade võtmiseks, nendes(-l)pikutamiseks,nohisemiseks ,leiva luusse laskmiseks ja muud seesugust.Vahepeal ootan, et mutike mind paitaks, kallistaks, mu käppa suruks, siis tükib jälle uneke peale ning ma keskendun oma põhitegevusele - tudingule.Nii lihtne elu ongi!

Vabandus

Oi ,oi küll on kole,küll on kole,mu mutike kirjutas minu loometöö viimase salmi väga veidralt.See on uus mõistatus : rea lõpust esimene sõna, rea algusest teine ja oh imet - mõte ongi käes. Oh -oh hoo,ja-ja,nagu ütles Bullerby vanaisa.

Bossekese pastoraal

Looming nutusel nädalal (3. -8.09)
     Küsis mutike:Miks sa mind nüüd ära sööd,
     see ei ole sinu töö?
     Minu töö sind valvata,
     iga päev sind turvata,
     vahel ringi kapsata,
     laualt kooki napsata.
               Mustad kõrvad, pehme kõht,
               kodus mul on oma koht.
              Ikka kõiki naerutan,
               õue käima talutan.
                     Jah minu töö on valvata,
                     mutikest hoolsalt ohjata.
                     Seda teen ma päeval - ööl,
                     ka siis kui kell 12 lööb,
                     Et teda ei tabaks lumekuul
                     ega külm vinge põhjatuul,
                      mis puhub karmilt uh-uh-huu
                      ning mummil nutul kipub huul.
                                      Ei minu mutike hüppa,
                                       ei tantsi,karga ta.
                                       Et tema ainult jalutab,
                                        siis kõndima pean ma.
                                        Ma ikka nuhin,nuusutan
                                        ja nukker olen ka.
                                                            Alati sind ootan ma,
                                                             mu armas sõber K,
                                                             sest sina mängid minuga
                                                             ja tantsid, kargad ka
                                                              ja mina sindsiis kallistan
                                                               ning haukan käppa,annan musi ka.
                                                                                   On jälle rõõmus mutike
                                                                                    ja mina temaga.
                                                                                    Sind ikka ikka ootame
                                                                                    tervitame kena auh-auh-ga.
         
     

Juhmike õues ja uks lukus

Oi,oi,küll ma eile õhtul kartsin, kui elekter läks ära, meie mutikesega olime viimasel õhtusel jalutuskäigul ja tuppa tagasi ei saanud. Mutike teadis, et õhtul 10-st öösel 01-ni on elektrikatkestus ja tegi ettevalmistusi -otsis välja küünlad, pani need koridorilauale põlema,võttis kaasa võtme ja läksimegi välja.
Jalutasime ning kõik oli nagu korras.Tahtsime tuppa tagasi tulla,kuid oh õnnetust -ust väljast enam avada ei saanud! Lukunööbike töötas ju elektriga ja seda polnud! Oleks see ometi enne meeles olnud ja välisukse lahti jätnud! Mutike läks päris pabinasse,ei tahtnud koduriietega K juurde ka minna ja lukus ukse taga koridoris kummutil põles küünal.
Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem(Eesti vanasõna). Kõrvaltrepikojast hüppas välja noormees,kes tegi sama vea nagu meiegi (pani ukse nööbikesega lukku).Poiss püüdis meid aidata, ronis ajalehtede kastile ja koputas esimese korruse aknale.Ei kippu ega kõppu!Kas jäämegi ukse taha! Oi,oi!
Lõpuks ühistu esimees helistas meie trepikoja koristajale ja see tegi ukse  seest lahti.
Lõpp hea, kõik hea!Värisemise lõpetasin alles mutikese juures soojas voodis.
   Tuleb välja nii, et ka mu mutike ei ole kõige terasem!

Juhmike jätkab...

Suvi hakkab lõppema. Täna oli õues nii märg ja külm, et mutike ei võtnud mind isegi Ihastesse kaasa,kuigi ise läks.Enne käisime muidugi jalutamas ja üks väike poiss ütles mulle :"Täiesti nunnu kutsu!"Siis pidin veel nägema mitme tädi ja onu mõnusat muigamist, aga kõige suurem üllatus oli enne tuppa jõudmist.: sama suur kui mina,pisike sabajupp,nunnu nägu,isegi puges oma perenaise selja taha.Kohtusin oma täieliku koopiaga.Oli hall kääbuspuudlike,nimi ilus ja kõlav -Serena.Seekord meist suuri sõpru veel ei saanud,kartsime mõlemad,kuid loodan ,et kohtumeveel ja siis...
Täna võetakse meil elekter ära,peame varem magama minema.Harjutan magamist oma uues ilusas voodis -sain sünnipäevakingiks ilusa pehme  koerakorvi.

Juhmikese juhtumid ehk seiklused suvel 2012

Palju juhtumeid on keelel ja meelel, kuid ei osanud neid arvutis oma blogil kirja panna.Nüüd siis lõpuks jälle..Ei tea ainult, kas mul täna vaim peal on.
Selgitan veidi, miks just niisugune pealkiri. Mu suur sõber K kutsub mind tihti nii ja kuidas ma siis solvun! Näksin teda näpust, urisen, püüan pidevalt näidata, kes on ikka peres tähtsam.Loomulikult olen MINA ikka ja alati kõige ilusam, targem, julgem, armastusväärsem ja nii edasi ja edasi...Sellepärast ei tohigi keegi mind juhmikeseks kutsuda.
K püüdis oma staatust  minu silmis tõsta ja pani meile -mulle,endale ja mu mutikesele  Haapsalus Männi puhkemajas toa kinni. Reis tõotas tulla põnev, oli ka,  kuid sellest ning  teistest juhtumistest juba homme, sest käpake on hirmus väsinud tähtede toksimisest, pea käib ringi ja sabaotsa ei tunne enam hoopiski...

Sünnipäev on tore päev

Mulle kinke tuuakse,
ise kooki süüakse,
täna mul on tähtis  päev
minu teine sünnipäev.
      Hommikul mõlkus mul palju värsse meeles,
      enam.ei meenu ükski isegi koerakeeles.
     Ootan jälle sünnipäeva,
       et saaks K-le nalja teha,
       tema kingitud mõnusal asemel pikutada,
       seelikusabast sikutada,
       hirmus kurjalt kärada,
       nina ja näppe järada.
          Salm sai otsa,lõpp läks metsa,ronis suure kase otsa.

Hei hopsti, jälle!

Terekest,mina olen ikka pisike paksuke puudlipoiss Bosse!Vahepeal oli mutike nii laisk, et ei pannud mu eriti tähelepanuväärseid seiklusi kirja ja mul on enamus täiesti ununenud.
.Lubas end parandada ning hoolega kirjutama hakata.Mis mul muud üle jääb,usun teda,on ta ju mulle kõige kallim.Mul on üks alluv ka,ootan ja ootan teda alati endale külla.Olen alati metsikult rõõmus,kui ta tuleb.
 temaga lõbusalt palli mängida ning mürada saan.Mõistata nüüd,kes ta on,sest ta nimi algab K tähega.
Kelle nimi algab K tähega?Noh temaga on muidugi mõnus mängida,tema toitu näpata,talle õige koht kätte näidata.Mitte ei saa aru,mis K piriseb,kui teda seelikusabast sikutan,näpust näksan või oma ülitugeva käpaga karistan.Ma pean teda veel õpetama,kuidas oma kohta teada ning mind austada.Ja itsitamine
ning minu üle muigamine tuleb tal unustada,muidu ...

Sõbrapäev ,sõbrapäev ...

Tere jälle!
Pean oma mutikesele tegema valju noomituse, et jätab minu seiklustest kirjutamata,aga mida suudab üks pisike paks must koerake selle maailma hoolimatuse ja kurjuse vastu.Loodan,et nüüd võttis aru pähe ning kirjutab mu uutest kostüümidest, hirmus külmadest ilmadest, mu imepärastest vempudest, aga mitte voodisse pissimisest (noh juhtus enne jõule).Igatahes ootan edaspidi täpset ülevaadet oma elust!