Eh tõ,kakoi kudrjavõi!

Eh tõ...!
Mutike saatis mind möödunud teisipäeval jälle pügama.Ega see mulle tegelikult ei meeldi : tiritakse, pestakse, föönitatakse,lõigatakse minu karvast kasukat,.kammitakse ja tont teab...Hea, et mutike täpselt ei tea, mida tehakse,muidu ta ei korrutaks ikka ja jälle : tarvis pügada,vaja pügada, aeg pügada...Lasku ennast kord pügada,kas siis ikka võtab sülle, pistab autosse ja kõik.Minu vastupunnimist ei pane keegi tähele!!!
  Aga uhke tunne on küll, kui ma kena ja värskelt onduleeritud olen.Jalutan uhkelt ,võtan vastu komplimente:Oi,kui armas! Nii kena kutsu! Väga ilus koerake!Tahan teda endale!
Mõnikord muutub liigne tähelepanu lausa tüütuks ja ajab hirmugi naha vahele.Ega kellelegi väga meeldi, kui mutikeselt järjest päritakse:Kas võib pai teha? Tuleb vist urisemine ja näpust hammustamine selgeks õppida, kui fännid liiga pealetükkivaks muutuvad.
Pean vene keele selgeks õppima, sest eile ehmatas üks turske mees mind nii ,et minust koos oma prouaga möödudes naeratas ja lausus mürinal: Eh tõ, kakoi kudrjavõi! Tõmbasin saba lönti ning lidusin minema.Hirm tuli peale!!!

Uus kuueke

Uus kuueke.
Uuest kuuest on luuletajad väga palju salme loonud, aga siin on minu variant
Mu endine kostüümike jäi lootusetult väikeseks  - jopist sai lühike vestike.Ühel päeval tuli Kaie salapärase näoga ,võttis kotist ilusa sinise kostüümi ja hakkas seda mulle selga topima. Minu vastupunnimisest ei teinud ta välja,muudkui toppis mu jalgu selle imeliku riide sisse.Ise muigas,mina olin hirmu täis.Olen lihtsalt nii väike ja igaüks võib mind solvata !!! Ilmad olid õnneks soojad ja seda veidrat kuube polnud iga päev vaja,või mis mina sellest vajadusest teadsin.Unustasin selle veidruse hoopis!
 Eile toppis mutike mulle ise selle veidra eseme selga.Päris mõnus oli! Soe ja mõnus.Inimesed vaatasid mind  õues ja muigasid,mina ei lasknud end segada,patseerisin tähtsa näoga ringi.Küll inimesed on nutikad,aitäh Kaiele,loodan saada uusi joppe ning kasukaid!