Bosse kukkus vette, Tema ja karvased koivad saime kätte...

Pruun karvane elukas jorises ja tiirutas mu pea kohal.
      No kaua võib! Kinni võtta ja ära süüa ! Ainult selles on küsimus!
 Miks ta ometi nii kiiresti edasi jõuab? Ega mina ka papist poiss ei ole, käpakesed  sibavad veel kiiremini!
 Mauh! Plärts! Mis see siis on? Prr, külm!!! Ruttu tagasi! Küll on hea, et see perenaine nii ruttu tuli! Haaras mu sülle ning tassis sooja kamina ette! Kuivatab ja hõõrub! Hirm kaob ka ära!
 See oligi minu esimene suplus:külm, märg ja ligane! Miks küll inimesed vett kiidavad!
 Esimene õnnetus eile oli ,et  pidin suure koera käest pureda saama.Kuigi koera  peremees on tark ja hea, kuulsa sõjasangari sugulane kah, aga jälle päästis  perenaine  mu koera hammaste eest.Mis ma küll peale hakkaksin ilma oma mutikeseta! Auh! Auh! Pean teda hommikul veel varem üles ajama, siis saab mind ikka rohkem aidata!
               Nii mõtlen mina  Bosse Tokkroos (selle nime andis Kaie, kes mind mõnikord tahab ära 
                                                                 näpata, kelle peale haugun kõvasti).

Kaks paha lugu ühel päeval.Hommik algas nii...

Auh!Või suur reede!Mulle oli õnnetuste  reede!
Kui kõik ausalt ära rääkida,siis algas päev nagu tavaliselt. Kell 5.15 äratasin perenaise, et ta juba hommikul vara mõne sammukese astuks. Nagu muuseas lähen ma ise ka temaga kaasa, tembutan tükk aega ja lõpuks on mul "päitsed" peas ning võingi teda jalutada nii siia-sinna, las väsitab end natuke.Et ma ise ka vahel jalga tõstan, mõne kakapumpsu  poetan, see on talle rõõmuks ja preemiaks.Kõik sai tänagi hommikul toimetatud, perenaine pomises ,et 10043 sammu ja puges teki alla tagasi. Ma olin vait ja mõtlesin, mis edasi tuleb.
    Läks aega mööda vähe või palju, täpselt ei tea,aga jälle topiti rihm kaela ja tassiti õue.Nüüd tal see uus komme: pean ise trepist alla liduma,enne kanti  ikka süles,aga olgu pealegi, mulle meeldib hüpata ja joosta, asi see siis ei ole...
Aga kole mürin, kolin, kära,seda ma lihtsalt ei talu.Siis võtab perenaine mu sülle,sest ma värisen ja kardan. Mis inimestel viga, nemad ju ei värise ega karda autode mürinat ja põrinat,kõiki hääli,mison tänaval. Julgevad ise üle tänava minna.Noh mind viidi ka ja olimegi ühe põriseva asja sees.
                                Ikka mina  Bosse Tupssaba.

Imeilus päev

See oli eile! Kardan koledasti bussisõitu! Ihastesse on üksainus peatus! Värisesin ja värisesin, jõudsimegi kohale! Päike paistis, vesi oli kadunud, maa kuiv,lilled oma pisikesed õied välja pistnud.Ja joosta sai ,jalad päris väsisid ära.Suurt musta koera oli päris mõnus narritada, seda naabri Ronnit muidugi. Ta vist arvas tõesti, et saab mind kätte! Narr, mõtles, et saabki mind kätte, aga aed oli ju kõrge ning tihe, ei tema nina sealt läbi saa !Proovis, proovis, lõpuks hakkas veel uluma...Küll mul tuli hea uni, kui tagasi koju jõudsime! Oli ikka ilus päev,see esimene tõeline tööpäev Ihastes !
                           Auh,auh! Homme jälle!  Bosse

Kui Bosse Hellega koolimajja jõudis...

Klassiõhtu jätkub.Püüdsin neile mõistust pähe panna.Kui üks roheliste ketsidega kiiresti minust mööda silkas,mõtlesin teda natuke õpetada, kihutasin talle järele nii kähku,kui mu pisikesed koivad lubasid.Oh sa mu meie! Ma ei teadnudki ,et poisil nii kiired putked on! Tegelikult oli mul üsna lõbus, joosta ja uriseda sai mehiselt. Kaksikud soovisid  meile meeldivat puhkepäeva ning bussisõit kodu poole algas. Uhh! Väsinud olen!
    Järgmisel korral lasen perenaisel neile rääkida,et mina olen hoopis kolmik: mul on vend Tallinnas ja õde Poolas.Kirjutan varsti jälle,kui midagi põnevat juhtub.
                             Surun  käppa! Sops musi kah!
                                                                    Bosse

Kui Bosse Hellega koolimajja jõudis...

Kui  Bosse Hellega koolimajja jõudis..,siis ei olnud kohal veel mitte ühtegi last.Aga üsna pea nad tulid : Anna, Ahti ja Egert, Kätlin, Ketrin ja kõik teised.Mina,Bosse , olin neile üllatus: igaüks tegi mulle pai, katsus käppa, silitas mu ninakest ja endil olid mõnusad magusad naerunäod peas.
 Ma ei saa hästi aru, kuidas laste jaoks on pidu suur lobisemine,toolidega kolistamine,söömine,ringi

Kaunis kasukas

Daamid valmistuvad presidendi vastuvõtuks terve aasta. Pisike dandi Bosse läheb homme,s.o 8.aprillil kohtuma daamide ning härradega Tartu Kunstigümnaasiumi 5a klassis ja tegi ka tõsiseid ettevalmistusi: käis ilusalongis,sai imekauni frisuuri,mis ulatub ninaotsast sabajupini.Õieti sabast sai hoopis kaunis karvane pall.
Kuidas lood on Bosse kommetega,seda näeme homme.Kahtlus on,kas lõdisemisest ja süles istumisest enamat juhtub.
   Kui keebikese kinnis pisikese ümara kõhu ümbert enam kinni ei ulatanud,siis perenaine soovitas leida koerakesel pisut peenem koht!!! Äkki tuleb sama teha ka homsel kohtingul? Näis,näis...

Oh elu,elukest...

Saan varsti 8 kuud vanaks ja olen oma abipereemanda sõnul palju suuremaks  ning pontsakamaks muutun Seda tänu heale ninaesisele (kanaliha,pasteet,viinerid,juust,kohupiim),aga kuna olen tõeline energiapomm ja lustipall,siis muutun varsti,varsti oma perenaise juhtijaks ning koerake peab olema ikka kõige tähtsam .Praegu kuulan veel hoolega sõna,võõraid kohates värisen vaprusest, kuid küll ma õpin ja kosun...Kõigepealt õpin jalga tõstma nagu õige koer.