Oh elu,elukest...

Saan varsti 8 kuud vanaks ja olen oma abipereemanda sõnul palju suuremaks  ning pontsakamaks muutun Seda tänu heale ninaesisele (kanaliha,pasteet,viinerid,juust,kohupiim),aga kuna olen tõeline energiapomm ja lustipall,siis muutun varsti,varsti oma perenaise juhtijaks ning koerake peab olema ikka kõige tähtsam .Praegu kuulan veel hoolega sõna,võõraid kohates värisen vaprusest, kuid küll ma õpin ja kosun...Kõigepealt õpin jalga tõstma nagu õige koer.