Saturday, November 10, 2012

Tark luuletus

MEIE  LAEV
Taas purjede all
taas vabana vaevast -
üks väikene maa,
üks kaaretäis taevast.

Ta meeskonna värv
on värvide segu.
Kuid pingul on närv:
mis on siis me nägu?

Kuspoole me laev
peaks halssima purjed -
ees lainete raev
ja ilmasid kurje?

Me laev, meie teos,
tal armust on vöör,
kuid kapteni peos
lõtv on halsinöör.

Et kuhu, et kuidas?
Kuid otsustus hapneb...
Vist viga on seal,
et väsind on kapten.

No comments:

Post a Comment