Just nii arvab ka mu perenaine, kui ta jälle salvestab mu päevaraamatusse tühja lehe ...
Eks mu eluke on ka muidu pisut igavamaks läinud : istun kodus ning ootan, ootan, ootan ja lõpuks ta ikka tulebki,see minu mutike.Oleks kena, kui ta minuga rohkem mängida viitsiks. Hädaldab: "Bosse, ära hüppa, ära mässa,ole vaikselt! No mis ma temaga peale hakkan,sest mäng on pisikese looma töö ja oma tööd teen ma isuga! Tahan joosta, hüpata, möllata, mängida!
Tsau,loodan homsele päevale ja uutele seiklustele, mida tõotan kindlasti kirja panna!
No comments:
Post a Comment