Niisuguse nime andis mulle armas sõber K, sest kannan punast vilkuvat helkurit, et ma ikka pimedal ajal õues silma paistaksin.Olen nüüd jälle üle pika aja päriskodus, mis on küll K kodust hoopis pisem,kuid täiesti oma. Minu armas mutike kukkus päris rängasti meie välistrepil, kui 25.detsembri õhtul hilja pissivoori läksime.Ta kukkus seljaga vastu kivitreppi ning ei saanud pärast enam üldse liigutada.Oi,oi,oi, küll tal oli valus!Siis tuligi appi K, kes viis mu enda poole.Mulle meeldis tema juures väga, sest ta jalutas minuga palju, mängis ja laskis mu tihti terassile.Koos K-ga jalutades sain tuttavaks pisikese karvase kutsuga.See ilus aeg on nüüd möödas,sest mutike saab juba minuga jalutada ja K jõuluvaheaeg on ka läbi.
Kuulan nüüd Gunnar Grapsi laulu,mille algus kõlas nii:
Onu Volli ostis kalli
kräsus puudlipoja.
Sitsi kutsu,sitsi kutsu,
sinu peremees on ikka
päevast päeva rikkam!
Eks mu pärismutike ja kasuema K ongi nüüd rikkamad,sest neil on suur au minusuguse ilusa targa ning pärajalt paksukesega aega vii(ee)ta.
No comments:
Post a Comment