Helendav ööpilveke ..

Niisuguse nime andis mulle armas sõber K, sest kannan punast vilkuvat helkurit, et ma ikka pimedal ajal õues silma paistaksin.Olen nüüd jälle üle pika aja  päriskodus, mis on küll  K kodust hoopis pisem,kuid täiesti oma. Minu armas mutike kukkus päris rängasti meie välistrepil, kui 25.detsembri õhtul hilja pissivoori läksime.Ta kukkus seljaga vastu kivitreppi ning ei saanud pärast enam üldse liigutada.Oi,oi,oi, küll tal oli valus!Siis tuligi appi K, kes viis mu enda poole.Mulle meeldis tema juures väga, sest ta jalutas minuga palju, mängis ja laskis mu tihti terassile.Koos K-ga jalutades sain tuttavaks pisikese karvase  kutsuga.See ilus aeg on nüüd möödas,sest mutike saab juba minuga jalutada ja K jõuluvaheaeg on ka läbi.
   Kuulan nüüd Gunnar Grapsi laulu,mille algus kõlas nii:
    Onu Volli ostis kalli
    kräsus puudlipoja.
             Sitsi kutsu,sitsi kutsu,
             sinu peremees on ikka
             päevast päeva rikkam!
Eks mu pärismutike ja kasuema K ongi nüüd rikkamad,sest neil on suur au minusuguse ilusa targa ning pärajalt paksukesega aega vii(ee)ta.

Krässus puudlipoja

Tark luuletus

MEIE  LAEV
Taas purjede all
taas vabana vaevast -
üks väikene maa,
üks kaaretäis taevast.

Ta meeskonna värv
on värvide segu.
Kuid pingul on närv:
mis on siis me nägu?

Kuspoole me laev
peaks halssima purjed -
ees lainete raev
ja ilmasid kurje?

Me laev, meie teos,
tal armust on vöör,
kuid kapteni peos
lõtv on halsinöör.

Et kuhu, et kuidas?
Kuid otsustus hapneb...
Vist viga on seal,
et väsind on kapten.

Siin jälle mina ,Bosse,ilus ,kaval, tark ja natuke paks kah!

Oi, oi ,olen mina , Bosse , ikka hädas selle suure ning tundmatu maailmaga.Õues on külm, sajab vihma,Ihastes märg ja porine,õue saab vähe ning igav, igav,igav...Õnneks käib mutikese juures väike poisike lugemist õppimas,tema veel pelgab mind ja saan talle  näidata, et ma olen ikkagi loom, keda tuleks karta ka.Ta meeldib mulle küll,teeb pai ja mõnikord julgeb isegi minuga pisut mängida.
Täna on hingedepäev,mutike süütas kalmistul küünla ja kodus põlevad samuti igal aknalaual küünlad.Nukker ja rusuv tunne,mutike ei taha mänguda. Mina  laman soojas toas diivanil ja ootan,et mutikese väike käsi teeb mitu hästi pikka paid.Hea,et olen alles nooruke ja terve! Kui nad mind oma dieetidega ei tüütaks!? Kuid mis parata, elu on niisugune! Isegi pisikese muretu puudlipoisi elu!

puh,puh, puh,seda väga pelgan ma

Kui õues särab päike,
on lõbus Bosse väike.
Ta krahmab hambaorki,
et silmahammast torki.

On Bosse ikka rõõmus,
nii muretu ja vaba,
tal aina mäng on meeles
ja ajab palli taga.

Küll Bosse paneks kirja
ja raiuks raamatusse
kõik oma  värsid,read ja salmid,
kuid kirjatarkust
ning kirjasõpra pole.

Vaid minu mutikene
mind alatihti paitab.
Ta mulle puh-puh ei ütle
ja üle lombi aitab.

Küll ma olen ikka nutikas!

Olen, olen!Usu ikka!Täna hommikul mõtlesin välja uue termini ehk sõna.TUDING -see on minu uinumine, magamine, norskamine,erinevate pooside ja silma looja laskmise kohtade võtmiseks, nendes(-l)pikutamiseks,nohisemiseks ,leiva luusse laskmiseks ja muud seesugust.Vahepeal ootan, et mutike mind paitaks, kallistaks, mu käppa suruks, siis tükib jälle uneke peale ning ma keskendun oma põhitegevusele - tudingule.Nii lihtne elu ongi!

Vabandus

Oi ,oi küll on kole,küll on kole,mu mutike kirjutas minu loometöö viimase salmi väga veidralt.See on uus mõistatus : rea lõpust esimene sõna, rea algusest teine ja oh imet - mõte ongi käes. Oh -oh hoo,ja-ja,nagu ütles Bullerby vanaisa.